Võib öelda, et seni on ettevõtete tasandil üsna hästi toime tuldud, kuna statistika andmetel on töötlevas tööstuses suurima SKP tootjaks just puidu- ja pabertoodete tootmine ehk metsa- ja puidutööstussektor.

Kui aga liikuda analüüsides ettevõtte tasandilt kogu meie metsa- ja puidutööstussektori väärtusahela tasandile, hakkab kohe silma üks efektiivsust piirav pudelikael ja see peitub metsamaterjali ehk toorme logistikaahelas transpordil metsast tehasesse. Ja see pudelikael ei ole mitte autod ega nende võimekus või halb logistika organiseerimine, vaid piirang, millega on seatud ülempiir autorongide massile.

Piltlikult öeldes võime metsas kasutada efektiivseid tehnoloogiaid ja masinaid ning kruttida tehaste tootlikkuse tipptasemele, aga kui metsa ja tehaste vahele jääb ahistav pudelikael, mille nimi on 44 t massipiirang, siis on raske loota, et kogu sektori tulemus ja panus ühiskonda oleks parim võimalik.

Miks see piirang nii ahistav on ja mis juhtuks, kui see pudelikael likvideeritaks?

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on koos partnerorganisatsioonidega nii ettevõtlus- kui ka riigisektorist osalenud "Puidutranspordi makromajanduslikus uuringus", mis valmis 2010. aasta sügisel ning piirangu-küsimustele vastuseid otsis. On tehtud ka uuringuid Eestis, Euroopas ja mujal.

Seega on vastuseid palju ja ka pudelikaelu erinevates riikides kas laiendatud või likvideeritud. Meie oleme ümbruskonna riikide seas paraku jätnud selle pudelikaela kõige kitsamaks. Soome ja Rootsi on meist 60 t autode massiga kaugel ees. 60 tonni suurune kogumass annab võrreldes meiega pea kahekordse koorma suuruse, sest kui auto tühimass, umbes 20 tonni, maha arvestada, jääb 60 t piirangu puhul koorma suuruseks 40 t ja meie 44 t piirangu juures kõigest 24 tonni. Samas teljekoormus, mille kaudu tegelikult avaldub mõju teele, täismassi tõstes ei kasva - autole telgi lisades võib mõju teele hoopis väheneda.

Meil kehtib 44 t piirang paraku ka autodele, mis on 7teljelised ning mille tehniline võimekus on 60 tonni. Ebamõistliku piirangu tõttu pole võimalik neid autosid efektiivselt kasutada ning sõita tuleb kas kaks korda rohkem või soetada kaks korda rohkem autosid.

Analüüs ja töö põhjanaabrite juures ei seisa, vaid käib täiel aurul edasi. Rootsi Maanteeamet ja ettevõtjad uurivad praegu võimalusi tõsta kogumassi kuni 90 tonnini ja autorongi pikkust 30 meetrini. Selleks veetakse juba 3 aastat vastavate katseautodega kaupa ja tehakse erinevaid mõõtmisi. Ilma pikkust kasvatamata uuritakse nii Soomes kui ka Rootsis vastavalt telgi lisades võimalusi 74- ja 76tonnise massiga sõiduks.

Mida uuringud näitavad? Ligi kaks korda suurem koorma suurus annab majandusliku efektiivsuse osas suure võidu. Tõstes metsaveokite kogumassi 60 tonnile, väheneks aastane vajalike läbisõidukilomeetrite hulk kogu Eestis 21 miljonit kilomeetrit. Otseste kulude sääst oleks suuremate koormate puhul 20% ning sellele lisanduks veel kaudsete ja üldkulude kokkuhoid, mis tõstaks kuluefektiivsust täiendavalt veelgi.

Lisaks sellele väheneks keskkonda emiteeritava CO2 hulk 26 000 tonni võrra aastas ehk 35% ja kuna liiklustihedus väheneks, paraneks ka liiklusohutus ning ühtlasi seoses koormussageduse vähenemisega kulutaksime vähem teekatendeid.

Kui mõni ettevõte avastaks, et tal on võimalik pudelikaela likvideerides säästa tervelt 20% otseseid kulusid ja tõsta efektiivsust, siis ta kindlasti ei jätaks seda tegemata. Kui ettevõtjale öelda, et tal on võimalik viiendiku võrra kulusid vähendada või 20% müügihindu tõsta, siis tõenäoliselt tunduks see uskumatuna. Aga ebamõistliku täismassipiirangu eemaldamisel saab see reaalsuseks.